Thursday, May 3, 2012

Sama kamar,erinev päev


   Mõtlesin teha seekordse postituse vähe rohkem sellisema,kus enda tegemised jätan tagaplaanile
ning kirjutan asjadest,mis mind mingil moel häirivad.Ja nii ma teengi...
Üldiselt ei ole selline inimene,keda peaksid kõik asjad häirima ehk siis pisivead kuid siiski on selliseid asju
mis esmalt tekitavad tunde,et ,dafuq, ja siis seejärel tuleb mõttesse kohe rohkem sõimusõnu kui liigub hommikuti vanainimesi turul.
Muusikavallas peamiseks häirivaks teguris on see riietuse värk.No kustkohast on ,gangsta, või ,cuul, see asi kui
teksad passivad allpool kui bokserid.Mis selle point peaks olema?
Kui tõesti on vaja tervele maailmale kuulutada,et õu emme ostis uued änksad bokserid siis saab seda teha
olulisemalt vaiksemalt kamh,näiteks kirjutada kõigile või lisada feissbooki vastav postitus mitte muusikavideodes,või siis tänaval ringi jõlkudes.Ma mõistan seda sellistviisi,et vahepeal hakkab äkki kannil kuum ja on vaja seda jahutada pükste allapoole veitsa tirimisega ja siis kõndides leevendada seda kuumust,mis avaldub kannikatele või siis,et see näitab mingi erilise räpi austajana sind.Kuigi,väga kahtlane mõlematviisi on see ikkagi,aga iga mood hääbub kunagi nii,et kaob ka see ära,küll varsti leiutatakse midagi rohkem fked up välja,ainult oodata tasub.
Teiseks,mis linna üldpildis veitsa imelik on see,et ütleme isikud,kes kaaluvad üle 100kg ja laiust on rohkem kui rolleril kõnniteel kannavad kitsaid,lühikesi pükse ja lisaks kirsiks fekaalil veel see,et särk on kitsas ning lühike.Lõpuks on lihtsalt see asi,et kaugel vaadates jääb mulje nagu inim vurrkann vsee spinner vms kõnnib sinupoole.Ei ütle seda küll paha pärast,aa tõesti kui kandjale see meeldib ja teda ei häiri see,mis pilguga ja mõtetega teised isikud teda jälgivad siis on see kuidagi veider.Kõik me tahame ja kanname õhemat riietust soojematel päevadel kuid siiski sellist,mis jätab hea mulje ka mitte nagu need Nisu Uunod,kes kannavad oma kinniroostetanud lukuga jopet talvel taarat korjates ja suvele vastuminnes ka.
Kolmandaks on veits mannetu asi see kui inimesed seletavad tervele ilmale pmst,et ,No paar aastat veel ja siis pühin selle riigi tolmu jalgealt ja lähen Ameerikasse astronaudiks, kuid tegelikult lõpetavad kirikus põrandaid pühkides.Unistusel ja tegelikkusel on siiski märgatav vahe,kui mu unistused oleks täide läinud juba praeguseks siis ma oleks ammu juba multimiljonär,oman pool maailmast,Venemaa rahva saadaksin Marsile elama,et nad ei suudaks enam Eestit tüüdata oma absurdsete nõudmiste/ideedega jne.Aga kuidagi kahtlane tunne on,et pole niikaugele jõudnud ikkagist.Muidugi neid unistusi on rohkem,aga no mõningane näide sellest,sest unistada võid sa ka nendest asjadest,milleni inimesel pole tegelikkuses võimalik küündida kasvõi.
Kõigepealt tehke kasvõi mingi märgatav samm oma jutu kinnituseks,mitte ärge jätke kõik alustatud asjad poolikuks,elu ei ole võileib,millest võtad ampsu ja jätad lihtsalt lauale kuivama kuna kõht täis või ei olnud soovitud maitseelamus.
Kool tekitab ka muidugi kohati sellise tunde,et dafuq seda jahu veel vaja.Kuid on arusaadav,et ilma hariduseta just erilist midagi ei saavuta nii,et peab selle piinarikka tee ära pingutama.
Aga samas natuke kirjutan siis ka oma vahepealsetest tegemistest ja jätan häirivad asjad sinnapaika,kindlasti
on neid asju veel,aga kui kohe ei kirjuta üles siis niipea neid meelde ei tule.
Volbriöö möödus täitsa huvitavalt,lõket küll polnud,aga see-eest oli fun ja sai jälle üks tähtpäev ära tähistatud ning seljatahajäetud.
Lõust just kõige parem pole seal pildil,aga no elab selle üle.Poleks Erlend enne pilditegemist oma jala minu jala ja lauajala vahele pannud ja ma ennast mujale istutama hakkand poleks see siider mu teksade peale lennanud ja oleks saanud paremini seadistada ennast.Aga no Erlend on Erlend,seda juba väljendab ka tema feiss.
Pärast sealset prallet sai linna poole veel veidi kiigatud Kerli ja Gätliniga,midagi uut tehtud selleajaga poldud ja eriliseks turismipiirkonnas polnud see saanud järsult,aga Kerli pidi anyway kodupoole tõttama seega Gätlini utsitamisel ajasin kaasa ennast.Pärast veel liitus Rauno ka meiega ja Paala poole tagasi tatsates sai nähtud nii actionit kui ka tuttavaid,kes koju minna ei osanud ja üritasid teha kõike,minna ükspuha kuhutahes,et mitte koju minna.
Aga Volbrikale järgnevatel päevadel lihtsalt kooliga tegeldud,ja muud tarkagi.
Markiga sai vahepeal ka orienteerumaskäidud.Ain,VPG kehalise õpetaja oli ka eriline tarkur.
Alguses ütleb selleära,et ,Vaatan,et Paala kool ikka hingelähedane sulle, siis märgib ära Mark Uimolainen/Raigo Ranna(eks 10A).Väga südantlõhestav tõesti.
Aga see taidlemine lossikates oli seda väärt ka.Natuke üle 53 minutiga sai kõik toikad üles leitud ja finišisse jõutud aa kivile maha istudes lõpus,oli küll selline väsimus nagu oleks tikkudega üritanud hobust sõnnikuhunnikust üles kangutada.Kuid muidu jäin rahule,kerge trenn,vanade koolikaaslastega jutu puhumine ja võsa vahel taidlemine olid täitsa toredaks vahelduseks enda koolielule.
Aga eks ma praeguseks lõpetan,loodetavasti teile meeldib see mida kirjutasin ja on heaks lugemiseks.
Nagu ikka,midagi tarka vahepeal juhtub jälle või lihtsalt häid ideid,millest kirjutada siis ikka täidan.
Seniks: ,Edukat reedet!,